Tallinlane
Kaarel Veike, kes viibis kaaslastega
1. märtsil Valgamaal, märkas
Karksi-Nuia
suunas sõites mõni kilomeeter Taagepera
lossist eemal
maanteel koera.
«Pidasime
auto kinni, et kontrollida, miks koer maanteel nii imelikult käitub.
Tuli välja, et koer oli pime. Vaesel tegelasel oli palju vigastusi,
millest võis järeldada, et teda on väga halvasti koheldud,» kirjutas
Veike veebileheküljel nupsu.ee.
Ühtlasi püstitas noormees seal küsimuse: «Kas on kedagi, kes tunneks selle koera ära või oskaks öelda, et kust ta pärit on?»
Veike
rääkis Valgamaalasele, et nad võtsid koera autosse ning sõitsid lähedal
olevasse hoovi peremeest otsima. Siiski ei suutnud kohalikud inimesed
looma kohta midagi öelda.
«Jätsime teate koera leidmisest ka
Taagepera lossi administraatorile ning seal lubati samuti uurida, kas
koer on nende kandist pärit. Otsustasime koera varjupaika viia.»
Esialgu mõtlesid leidjad looma Viljandi varjupaika viia, kuid kohtade puudusel viisid ta hoopis Valga varjupaika.
«Esimene
varjupaik, mis oli valmis meid vastu võtma, oli Valgas. Seega muutsime
oma suunda ning sõitsime sinna. Varjupaigas arvati, et koer võidi
lihtsalt metsa viia, et selliselt toimides kohustusest vabaneda. Kui
see nii on, siis milline haige inimene niimoodi teeb?» oli Veike
nördinud.
Valga loomade varjupaiga töötaja Merike Soots rääkis
Valgamaalasele, et selline koer neil varjupaigas tõepoolest on. «Koer
on suhteliselt vana ja pime. Kuna tal oli üks neer märgatavalt
suurenenud, viisime ta ultrahelisse kontrolli. Selgus, et kasvajaid ei
ole, kuigi kõht on suur,» kõneles Soots.
«Eks tal ole
vanadusest organid suurenenud. Seda koera ootab ilmselt kurb saatus,
muidugi kui keegi tahaks ja koer leiaks endale kodu, võiks ta veel mitu
aastat elada,» lisas varjupaiga töötaja.
Koer on tema kinnitusel loomult sõbralik. Kuid kuna ta ei näe, liigub loom ainult lõhna ja hääle peale.
Koera leidnud Kaarel Veike mainis, et tal on kindlasti plaanis teha politseile avaldus koera väärkohtlemise kohta.
Foto: Erakogu